Käesoleval leheküljel kajastatakse Läänemaa infoühiskonna arengukava koostamise tegevusi vastavalt sellele, kuidas need reaalselt ajas kulgevad. See tähendab, et informatsiooni leiab siit täpselt nii palju, kui kaugele arengukava koostamisega hetkel jõutud ollakse.

Lääne maakonnal puudub hetkel ühtne ning kirjalikult vormistatud infoühiskonna arengukava, kuid selle koostamine olulisust on maakonnas mõistetud ning Lääne maavalitsuse tellimusena on see võetud Läänemaa Arenduskeskuse prioriteetsete projektide nimistusse. Arengukava koostamisse on kaasatud ka Haapsalu Kolledž.

Infoühiskond (information society) Koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas.

Ülikiire infotehnoloogia areng mõjutab üha rohkem igat tänapäeva eluvaldkonda. Rahvusvahelisel tasandil on infoühiskonna arengus toimumas olulised muutused ning mitmed riigid on võtnud infoühiskonna arengu poliitilisel tasandil erilise tähelepanu alla, investeerides märkimisväärseid ressursse. Eesti infoühiskonna arengus on tekkimas mahajäämus teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Veel enam, süvenemas on siseriiklikud regionaalsed ja sotsiaalsed erinevused.

Eesti infoühiskonna indikaatorid:
· 41% Eesti leibkondadest omab kodus arvutit;
· 24,4% leibkondadest omab kodus interneti ühendust;
· 80% Eesti ettevõtetest kasutab arvuteid;
· Eesti 15-74-aastastest elanikest kasutab internetti 55% ehk ca 575 000 inimest;
· Aastaga on lisandunud 79 000 internetikasutajat;
· Pankadel 1,141 miljonit internetiklienti;
(TNS Emor, Gallup e-Ratings).

Kahtlemata on kasulik olla kursis tehnoloogia poolt pakutavate võimalustega, mõista erinevate IKT rakenduste vajalikkust, minna kaasa uuendustega ja olla valmis nendest tulenevateks ümberkorraldusteks. On ju tänapäeval edukas just see, kes suudab võimalikult kiiresti muutuda ja uute tingimustega kohaneda. Siiski on oluline, et kõik teostatavad muudatused ja ümberkorraldused lähtuksid konkreetsetest vajadustest ja et need oleks piisavalt põhjendatud. Samas tuleb pidevalt jälgida, et tehtavad sammud ikka viiksid püstitatud eesmärkideni. Selleks ongi otstarbekas välja töötada vastavad strateegiad ja arengukava. Piiratud ressursside tingimustes on eriti tähtis nende efektiivne kasutamine, mis toob kaasa veelgi suurema vajaduse selgelt eesmärgipäraseks ja koordineeritud tegevuseks.